News

Täiskasvanud õppijad tähistasid eesti keele aastat emakeele lihvimisega ja õppisid südamega head keelekasutust 05. May gartoselin

2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. Nõnda panustas ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse täienduskoolitus hea eesti keele kasutamisse ja kestlikkusesse.


Koolitusel „Ametialane eesti keel igapäevases asjaajamises“ tuletasid õppijad meelde igapäevaseid pisikeeleasju: üldine õigekiri, numbrite ja lühendite õigekiri ja käänamine, tsitaatsõnad ja laensõnad, tühikud ja ikka need komad. Koos vaadati üle uuendused keelekorralduses ja e-kirjaga seotud teemad. Palju põnevust tekitas kantseliit ja selle vältimine (soodusmüük telefonidele või telefonide soodusmüük?).

Eelkõige oli õppijate huvi saada teada uuendustest keelekorralduses: millal kirjutada sõna kokku ja millal lahku; millal suur ja millal väike algustäht, sest need on teemad, mille vastu eksitakse üsna sageli. Koolitaja Eve Rõuk kinnitas: „Uuendused keeles on paratamatud, sest kõik meie ümber on muutumises ja nii muutuvadki sõnad ja nende tähendused. Ametlikus/asjalikus tekstis peab mõte olema üheselt mõistetav, ilukirjanduses võib aga mängida tõlgendusega (läksin kuue kuusega randa). Nii ei saa ka ette kirjutada, kuidas tuleb meedias väljenduda – õigekeelsus ja korrektsus võiks olla igaühe sisemine tunne ja tahe. Kindel on see, et keelereeglid vahetuvad koos põlvkonnaga ja aastaid tagasi õpitu ei ole vale, vaid praegu on teised reeglid.“

Nii mõnigi õppija tunnistas endale, et tema õige keelekasutus jätab soovida ja on üsna kehv. „Koolitus oli isegi huvitavam, kui ma arvasin. Kasutegur on täitsa olemas,“ arvas üks õppija. „Ma olen väga rahul, kuna viimati õppisin eesti keelt väga kaua aega tagasi. Kõik käsitletud teemad olid vajalikud ja kasulikud,“ märkis teine.

Igal eestlasel on tööd teha ilusa eesti keele arengul. Elagu ilus eesti keel!

Sügisel saad ka sina tulla õppima igapäevaseid pisikeeleasju. Koolitusele saab registreerida juba nüüd siit


Eve Rõuk

Järvamaa Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja ja täiskasvanute koolitaja 

ja

Gärt ja Heleri täienduskoolitusest

Koolitusel „Ametialane eesti keel igapäevases asjaajamises“ tuletasid õppijad meelde igapäevaseid pisikeeleasju: üldine õigekiri, numbrite ja lühendite õigekiri ja käänamine, tsitaatsõnad ja laensõnad, tühikud ja ikka need komad. Koos vaadati üle uuendused keelekorralduses ja e-kirjaga seotud teemad. Palju põnevust tekitas kantseliit ja selle vältimine (soodusmüük telefonidele või telefonide soodusmüük?).


Eelkõige oli õppijate huvi saada teada uuendustest keelekorralduses: millal kirjutada sõna kokku ja millal lahku; millal suur ja millal väike algustäht, sest need on teemad, mille vastu eksitakse üsna sageli. Koolitaja Eve Rõuk kinnitas: „Uuendused keeles on paratamatud, sest kõik meie ümber on muutumises ja nii muutuvadki sõnad ja nende tähendused. Ametlikus/asjalikus tekstis peab mõte olema üheselt mõistetav, ilukirjanduses võib aga mängida tõlgendusega (läksin kuue kuusega randa). Nii ei saa ka ette kirjutada, kuidas tuleb meedias väljenduda – õigekeelsus ja korrektsus võiks olla igaühe sisemine tunne ja tahe. Kindel on see, et keelereeglid vahetuvad koos põlvkonnaga ja aastaid tagasi õpitu ei ole vale, vaid praegu on teised reeglid.“

Nii mõnigi õppija tunnistas endale, et tema õige keelekasutus jätab soovida ja on üsna kehv. „Koolitus oli isegi huvitavam, kui ma arvasin. Kasutegur on täitsa olemas,“ arvas üks õppija. „Ma olen väga rahul, kuna viimati õppisin eesti keelt väga kaua aega tagasi. Kõik käsitletud teemad olid vajalikud ja kasulikud,“ märkis teine.

Igal eestlasel on tööd teha ilusa eesti keele arengul. Elagu ilus eesti keel!

Sügisel saad ka sina tulla õppima igapäevaseid pisikeeleasju. Koolitusele saab registreerida juba nüüd siit


Eve Rõuk

Järvamaa Kutsehariduskeskuse eesti keele õpetaja ja täiskasvanute koolitaja 

ja

Gärt ja Heleri täienduskoolitusest