Uudised

CyberClever levitusüritus JKHKs 16. mai Merje Mölter

5. mail 2022 toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppehoones Erasmus+ strateegilise projekti CyberClever esmakordne levitusüritus, millest võttis osa IT eriala õpetajad ja õpilased erinevatest kutsekoolidest.


JKHKs toimunud CyberClever projekti levitusüritusele olid osalejad tulnud erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti - Järvamaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus,
Kehtna Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool ja Tartu Rakenduslik Kolledž.

Üritus algas Erasmus+ strateegilise projekti CyberClever olemuse, eesmärkide ja tulemuste täpsema tutvustusega. Räägiti ka koostööpartneritest ning põhitegevustest, mida projekti
elluviimise jooksul läbi viiakse. Õpilastele ja õpetajatele anti ülevaade CyberClever moodulitest ning õpiväljunditest, mida projekti tulemusel koostatud koolituspakett endas sisaldab. Osalejad said täpsema arusaama, miks selline projekt, nagu CyberClever üldse loodi ja mida see kutsehariduse asutustele üle Euroopa pakkuda saab.

Pärast projekti tutvustust rääkis JKHK IT õpetaja Kuldar Okas, miks teadmised küberturvalisusest nutiseadmete tavakasutaja, mitte ainult IT valdkonna inimeste jaoks eriti
tänapäeval ülioluliseks on osutunud. Toodi esile enamlevinud probleemid ja ohud, nii ülemaailmselt, kui ka Eesti siseselt. Kuldar Okase esitluse lõpuks tuli esile, kuidas CyberClever projektiga aktuaalse küberohu ja igapäevast küberohtude lõksulangejate arvu tunduvalt vähendada saaks - seda kutseharidusse ka IT välistesse valdkondadesse integreerides.
 
Küberturvalisuse aktuaalse teema olulisusega nõustusid saalis osalejad, mille tagajärel tekkisid esitluste lõpus diskussioonid teemadel, kuidas ja kuhu võiks küberturvalisuse teadmiste omamist integreerida ning miks on küberturvalisust oluline õpetada juba noorest saati, mitte ainult IT eriala õpilastele.

Tekkinud diskussiooni teemad osalejate poolt:
● “Küberturvalisust peaks õpetama juba põhikoolis, kuna õpilased juba noorest peast ei tea küberohtudest midagi, kuid "tarbivad" kõike, mida internet pakub. Kui õpilased lõpuks kutsekooli jõuavad ja oskavad “tarbida” netis leiduvat, ei tea nad küberohtudest ega küberturvalisuse vajadusest endiselt midagi.”
● “CyberClever projekti materjale tuleks kohandada põhikoolidele ja gümnaasiumidele vastavaks ning jagada ka neile, mitte ainult kutseharidusele.”
● Mõte, et “Eestis peaks olema IT alusteadmised (sh küberturvalisus) kohustuslik, nt kaitseväes, kuna oleme niinimetatud "digiriik", et tõsta üldsuse digikompetentsi.”
● “Kutsekoolide (IT-süsteemide nooremspetsialisti) erialadele tuleks luua uus õppekava, kus küberturvalisuse maht oleks tunduvalt suurem kui käesolevas.”
● “Põhirõhk peaks olema, et varakult püüda selgitada ja rõhutada noortele, et isegi, kui nad netis leiduvat tarbida oskavad, on ohud ja muud riskifaktorid endiselt olemas.”

 

M.A. Pukk

JKHKs toimunud CyberClever projekti levitusüritusele olid osalejad tulnud erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti - Järvamaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus,
Kehtna Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool ja Tartu Rakenduslik Kolledž.

Üritus algas Erasmus+ strateegilise projekti CyberClever olemuse, eesmärkide ja tulemuste täpsema tutvustusega. Räägiti ka koostööpartneritest ning põhitegevustest, mida projekti
elluviimise jooksul läbi viiakse. Õpilastele ja õpetajatele anti ülevaade CyberClever moodulitest ning õpiväljunditest, mida projekti tulemusel koostatud koolituspakett endas sisaldab. Osalejad said täpsema arusaama, miks selline projekt, nagu CyberClever üldse loodi ja mida see kutsehariduse asutustele üle Euroopa pakkuda saab.


Pärast projekti tutvustust rääkis JKHK IT õpetaja Kuldar Okas, miks teadmised küberturvalisusest nutiseadmete tavakasutaja, mitte ainult IT valdkonna inimeste jaoks eriti
tänapäeval ülioluliseks on osutunud. Toodi esile enamlevinud probleemid ja ohud, nii ülemaailmselt, kui ka Eesti siseselt. Kuldar Okase esitluse lõpuks tuli esile, kuidas CyberClever projektiga aktuaalse küberohu ja igapäevast küberohtude lõksulangejate arvu tunduvalt vähendada saaks - seda kutseharidusse ka IT välistesse valdkondadesse integreerides.
 
Küberturvalisuse aktuaalse teema olulisusega nõustusid saalis osalejad, mille tagajärel tekkisid esitluste lõpus diskussioonid teemadel, kuidas ja kuhu võiks küberturvalisuse teadmiste omamist integreerida ning miks on küberturvalisust oluline õpetada juba noorest saati, mitte ainult IT eriala õpilastele.

Tekkinud diskussiooni teemad osalejate poolt:
● “Küberturvalisust peaks õpetama juba põhikoolis, kuna õpilased juba noorest peast ei tea küberohtudest midagi, kuid "tarbivad" kõike, mida internet pakub. Kui õpilased lõpuks kutsekooli jõuavad ja oskavad “tarbida” netis leiduvat, ei tea nad küberohtudest ega küberturvalisuse vajadusest endiselt midagi.”
● “CyberClever projekti materjale tuleks kohandada põhikoolidele ja gümnaasiumidele vastavaks ning jagada ka neile, mitte ainult kutseharidusele.”
● Mõte, et “Eestis peaks olema IT alusteadmised (sh küberturvalisus) kohustuslik, nt kaitseväes, kuna oleme niinimetatud "digiriik", et tõsta üldsuse digikompetentsi.”
● “Kutsekoolide (IT-süsteemide nooremspetsialisti) erialadele tuleks luua uus õppekava, kus küberturvalisuse maht oleks tunduvalt suurem kui käesolevas.”
● “Põhirõhk peaks olema, et varakult püüda selgitada ja rõhutada noortele, et isegi, kui nad netis leiduvat tarbida oskavad, on ohud ja muud riskifaktorid endiselt olemas.”

 

M.A. Pukk