Uus hooaeg on alanud! 18. august Merje Mölter
Pärast põgusat pausi jätkub rahvusvaheline koostöö täies mahus - jätkuvad õpiränded, strateegiliste projektide tegevused ning väliskülaliste vastuvõtmised. 17.08.2022 toimuski uue õppeaasta esimene rahvusvaheline seminar Särevere ehitusmajas.
Terav puudus õppejõududest ja noortest spetsialistidest veemajanduse valdkonnas mõjutab oluliselt veevarustuse ja reovee kogumise ja puhastamise teenuste osutamist, mis on ühiskonnale väga olulised. Seega võivad paljudes omavalitsustes lähitulevikus tekkida märkimisväärsed keskkonnakaitse ja avaliku ohutuse riskid. Pikaajalise valusa probleemi lahendamiseks viib Läti Vee- ja Reoveetööde Liit (Latvian Water and Wastewater Works Association, LUKA) tihedas koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) ellu Erasmus+ KA2 valdkonna väikeprojekti (KA210-VET-Small-scale partnerships in vocational education and training) "Kutsehariduse arendamine keskkonna valdkonnas" (nr 2021-2-LV01-KA210-VET-000048720).
Projekti raames kogunesid 17. augustil Järvamaa Kutsehariduskeskuses toimuvale projekti teisele seminarile mõlema organisatsiooni ja veesektori spetsialistid ning hariduseksperdid Lätist ja Eestist, et vahetada kogemusi uute keskkonnakaitse spetsialistide ning vee- ja reoveesüsteemide operaatorite koolitamiseks mõeldud kutseharidusprogrammide väljatöötamisel ja elluviimisel.
LUKA tegevdirektor Sandis Dejusi märkis, et kui Eestis koolitatakse praegu kutseõppe tasemel väga vähe noori spetsialiste, siis Lätis puudub üldse selline haridusprogramm, mis valmistaks ette veepuhastus- ja reoveepuhastusrajatiste operaatoreid.
Lisaks on veemajanduse valdkonnas töötavate inimeste keskmine vanus palju kõrgem kui 50 aastat, seega on järgmisel kümnendil spetsialistide pensioniea kiire lähenemise tõttu ohus vastavate teenuste osutamise järjepidevus, mis võib põhjustada olulisi häireid tervishoius ja keskkonnakaitses.
Projekti peamine eesmärk tuleneb vajadusest vältida inimtegevusest tingitud keskkonnareostust, mis on seotud ägeda tööjõupuudusega veemajanduse sektoris. Selle ülesande täitmiseks on prioriteediks seatud vajadus arendada kutseõppeasutuste õpetajate pädevust keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, alustades kogemuste vahetamise seminaridest ja koolitustest, lõpetades selle sektori populariseerimisega. Loodetavasti suureneb pedagoogide huvi pakkuda tulevikku suunatud ja tööturul nõutavat õppekava - keskkonnaseadmete tehniku kutseala - ja valdkonna populariseerimise tulemusena on sellele erialale ka kutseõppureid.
Terav puudus õppejõududest ja noortest spetsialistidest veemajanduse valdkonnas mõjutab oluliselt veevarustuse ja reovee kogumise ja puhastamise teenuste osutamist, mis on ühiskonnale väga olulised. Seega võivad paljudes omavalitsustes lähitulevikus tekkida märkimisväärsed keskkonnakaitse ja avaliku ohutuse riskid. Pikaajalise valusa probleemi lahendamiseks viib Läti Vee- ja Reoveetööde Liit (Latvian Water and Wastewater Works Association, LUKA) tihedas koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) ellu Erasmus+ KA2 valdkonna väikeprojekti (KA210-VET-Small-scale partnerships in vocational education and training) "Kutsehariduse arendamine keskkonna valdkonnas" (nr 2021-2-LV01-KA210-VET-000048720).
Projekti raames kogunesid 17. augustil Järvamaa Kutsehariduskeskuses toimuvale projekti teisele seminarile mõlema organisatsiooni ja veesektori spetsialistid ning hariduseksperdid Lätist ja Eestist, et vahetada kogemusi uute keskkonnakaitse spetsialistide ning vee- ja reoveesüsteemide operaatorite koolitamiseks mõeldud kutseharidusprogrammide väljatöötamisel ja elluviimisel.
LUKA tegevdirektor Sandis Dejusi märkis, et kui Eestis koolitatakse praegu kutseõppe tasemel väga vähe noori spetsialiste, siis Lätis puudub üldse selline haridusprogramm, mis valmistaks ette veepuhastus- ja reoveepuhastusrajatiste operaatoreid.
Lisaks on veemajanduse valdkonnas töötavate inimeste keskmine vanus palju kõrgem kui 50 aastat, seega on järgmisel kümnendil spetsialistide pensioniea kiire lähenemise tõttu ohus vastavate teenuste osutamise järjepidevus, mis võib põhjustada olulisi häireid tervishoius ja keskkonnakaitses.
Projekti peamine eesmärk tuleneb vajadusest vältida inimtegevusest tingitud keskkonnareostust, mis on seotud ägeda tööjõupuudusega veemajanduse sektoris. Selle ülesande täitmiseks on prioriteediks seatud vajadus arendada kutseõppeasutuste õpetajate pädevust keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, alustades kogemuste vahetamise seminaridest ja koolitustest, lõpetades selle sektori populariseerimisega. Loodetavasti suureneb pedagoogide huvi pakkuda tulevikku suunatud ja tööturul nõutavat õppekava - keskkonnaseadmete tehniku kutseala - ja valdkonna populariseerimise tulemusena on sellele erialale ka kutseõppureid.
